Anneta!

Helista numbril:

900 7200 (annetad 10€)
900 7225 (annetad 4€)


Anneta ülekandega:

SEB
EE791010002019856000

Swedbank EE332200221041248998
Nordea Pank EE541700017003583931
Danske Bank EE123300332133470000
LHV Pank EE977700771001365439


Anneta internetipanga kaudu:

Lihtsaim viis on seda teha Ma armastan aidata keskkonnas.

Pressiteade: Rebaste pidamistingimusi karusloomafarmides soovitakse lõdvendada

21.01.2014

Vastavalt karusloomakasvatajate ettepanekule soovib Põllumajandusministeerium muuta karusloomade pidamise määrust nii, et sinirebaste, hõberebaste ja punarebaste pesakast peaks olema puurides ainult poegimisperioodil, mitte alaliselt. Eesti Loomakaitse Seltsi, liikumise Loomade Nimel ja Loomakaitsekeskuse Kuulikodu hinnangul on selline piirang vastuolus põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni alalise komitee soovitusega karusloomade kohta.

Kirjas Põllumajandusministeeriumile märgivad loomakaitseorganisatsioonid, et vastavalt konventsioonile peab loomal olema ala, kus ta saab vajalikul määral varjuda inimese, teises puuris või sulus peetava looma eest. “Ka karusloomade pidamise määruse eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et karuslooma pidamise nõudeid käsitlev põllumajandusministri määruse eelnõu on üks osa põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtete kohaldamisest Eestis. Seega peaks olema konventsioon aluseks eelnõus tehtavatele muudatustele,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi meediajuht Annika Lepp.

Lepa sõnul toetavad loomakaitseorganisatsioonid karusloomakasvatajate soovi tagada rebaste poegadele hügieenilisem elukeskkond, kuid küsimus on vahendites, kuidas selle eesmärgini jõuda. “Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kuidas karusloomakasvatajad plaanivad tagada alternatiivsel moel rebastele varjumisvõimaluse või milliseid alternatiivseid lahendusi on üldse kaalutud. Usume, et puurides oleks hügieenitingimusi võimalik parandada ka muul, nii täiskasvanud loomade kui ka poegade heaolu üldiselt paremini tagaval ja karusloomakasvatajatele jõukohasel viisil,” märkis Lepp.