Anneta!

Helista numbril:

900 7200 (annetad 10€)
900 7225 (annetad 4€)


Anneta ülekandega:

SEB
EE791010002019856000

Swedbank EE332200221041248998
Nordea Pank EE541700017003583931
Danske Bank EE123300332133470000
LHV Pank EE977700771001365439


Anneta internetipanga kaudu:

Lihtsaim viis on seda teha Ma armastan aidata keskkonnas.

Pressiteade: Karusloomafarmide debatti tuleb lisada eetiline mõõde

28.01.2014

Eilsel karusloomafarmide tulevikku käsitlenud seminaril tõdeti, et karusloomafarmide temaatika vajab Eestis laiemat ja põhjalikumat debatti ning tihedamat koostööd ministeeriumite ja huvigruppide vahel. Samuti peeti oluliseks, et Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud minkide pidamise keelustamise määrus sisaldaks lisaks keskkonnakaitse argumendile ka eetilist.IMG_5837

Kristina Mering liikumisest Loomade Nimel selgitas, et karusloomafarmide teema on kompleksne, seda ei saa käsitleda pelgalt liigikaitse kontekstis. “Eetilist otsust karusnahatootmise õigustuseks aitab langetada asjaolude kaalukaussidele panek – ühelt poolt loomade kannatused, keskkondlik reostus ja kahju ökosüsteemile, ümbritsevaid elanikke häiriv farmihais ning teiselt poolt lõpptoode – karusnahkne kasukas või jopekrae, millel puudub tänapäeval praktiline vajadus või mida kasutatakse eelkõige luksusesemena.”

Zooloog Tiit Marani hinnangul on eetiliselt vastuvõetavad loomade pidamistingumised raskesti ühitatavad majanduslike farmihuvidega. “On tekkinud kummalised topeltstandardid: loomaaias, kus loom on inimestele vaadeldav, on tema pidamiseks nõutav minimaalselt 4m3 kahe looma kohta ja ujumise võimalus; farmitingumustes, inimese silme eest varjul, aga võib piirduda vähema kui 0,25 m3, rääkimata ujumise võimalusest,” selgitas Maran.

Endise Hollandi parlamendiliikme ja loomakaitseorganisatsiooni Bont voor Diereni esindaja Nicole Van Gemeri sõnul on vastavalt uuringule 85% Hollandi elanikkonnast karusloomafarmide vastu ja kõigest 7% inimestest leiab, et loomade tapmine üksnes karusnaha saamise nimel on aktsepteeritud. Holland, maailma kolmas suurim karusnahatootja, keelustas mingifarmid 2012. aasta lõpus. Rebase- ja tšintšiljakasvandused keelustati Hollandis eelkõige eetilistel kaalutlustel juba 2008. aastal.

Eesti Loomakaitse Seltsi, liikumise Loomade Nimel ja Loomakaitsekeskus Kuulikodu korraldatud seminaril Rahvusraamatukogus esinesid ettekannetega Hollandi organisatsiooni Bont voor Dieren esindaja Nicole Van Gemert, loomakaitseorganisatsiooni Fur Free Alliance juht Joh Vinding, liikumise Loomade Nimel esindaja Kristina Mering, zooloog Tiit Maran, Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitse büroo juhataja Tarmo Serva, Keskkonnaministeeriumist Hanno Zingel ja Merike Linnamängi ning Eestimaa Looduse Fondi looduskaitseekspert ja juhatuse esimees Silvia Lotman. Auditooriumis oli ligikaudu 40 inimest, mh Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees, Keskkonnaameti ja Põllumajandusministeeriumi esindajad, karusloomakasvatajad ning Riigikogu liikmed.