Anneta!

Helista numbril:

900 7200 (annetad 10€)
900 7225 (annetad 4€)


Anneta ülekandega:

SEB
EE791010002019856000

Swedbank EE332200221041248998
Nordea Pank EE541700017003583931
Danske Bank EE123300332133470000
LHV Pank EE977700771001365439


Anneta internetipanga kaudu:

Lihtsaim viis on seda teha Ma armastan aidata keskkonnas.

Kes me oleme

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise ja inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

Eesti Loomakaitse Selts on 2004. aasta suvest maailma ühe maailma suurima loomakaitseorganisatsiooni Suurbritannias asuva Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals (Kuninglik Loomade Julma Kohtlemise Ennetamise Selts RSPCA) liige. Alates 2005. a suvest on ELS samuti Suurbritannias tegutseva rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni World Society for the Protection of Animals (WSPA) liige.

2005. aastal loodi Euroopa juhtivate loomakaitse organisatsioonide ja eluslooduse ekspertide võrgustik ENDCAP (The European network to END the keeping of wild animals in CAPtivity), mida ühendab ühine eesmärk näha meelelahutuse otstarbel metsloomade vangistuses pidamise ja metsloomade kasutamise lõpetamist. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on ENDCAP võrgustiku asutajaliige.

ELSil olid tihedad koostöösidemed Eesti Akadeemilise Loomakaitse Ühinguga (praeguseks on ühing tegevuse lõpetanud), Soome ja Läti loomakaitsjatega. 2006. aastal sai ELS Euroopa Liidu juures tegutseva lobbiorganisatsiooni Eurogroup for Animals vaatleja liikmeks.

2009. aastal astus Selts ühingusse MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, liitus Eesti Spetsialistide Liidu poolt käivitatud heategevusliku programmiga ja võeti vastu Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu (EMSL).

2011. aasta alguses liitus ELS The European Network for Farm Animal Protection (ENFAP) võrgustikuga, mis moodustati selleks, et juhtida tähelepanu põllumajandusloomade heaolu küsimustele üle terve Euroopa. ENFAPi eelkäija ECFA (Euroopa Koalitsioon Põllumajandusloomade Heaks) asutati 1993. aastal Euroopa Liidu kanade puurispidamise keelu ootel ja see tõi kokku ühendused 13 liikmesriigist.

Seltsil on ligi 300 liiget. Seltsi erinevates projektides aktiivselt osalevaid liikmeid on üle Eesti 40.

2004. aasta 1. maist on Eesti Loomakaitse Selts kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, mis tähendab seda, et isik saab ELSile annetatava summa maha arvata oma aasta maksustatavast tulust.

Eesti Loomakaitse Selts väärtustab ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutseb nendest väärtustest lähtudes rakendades vabaühenduste eetikakoodeksit. Koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. ELSi kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.

Esimene loomakaitse selts hakkas Eestis tegutsema aastal 1869. Tolleaegne loomakaitse selts määratles loomakaitset järgmiselt: võidelda loomade piinamise (peksmine, üle jõu käiv töö jne) vastu ja pidada varjupaigas üleval tänavatelt leitud hulkuvaid loomi.

Võib öelda, et loomakaitsel on tänapäeval sarnane tähendus, kuigi tegevusalade ring on laienenud, keskendudes lisaks ennetavale ja harivale tegevusele. Üldistatult kaitsevad loomakaitseseltsid üle maailma loomi inimese sellise tegevuse eest, mis põhjustab loomadele välditavaid füüsilisi või vaimseid kannatusi. Loomakaitsjate tegevuse aluseks on veendumus, et loomadel on bioloogilistest vajadustest lähtuvad instinktid, huvid ja loomus ning nad on võimelised tunnetama valu.

ELS lähtub oma tegevuses iga üksiku looma heaolu tagamisest. Loomade all mõeldakse kõiki olendeid, kes on võimelised tunnetama valu või piina, nagu imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad ja selgrootud. Looma heaolu on looma selline seisund, kus looma füüsilised, käitumuslikud ja psühholoogilised vajadused on rahuldatud. ELS leiab, et iga looma elu tuleb austada ja kaitsta. Tegevuse filosoofiliseks lähtepunktiks on tõdemus, et looma heaolu peab tagama sõltumata sellest, kas loom või tema heaolu on inimesele mingil viisil kasulik.

ELS rakendab oma eesmärkide saavutamiseks üksnes seaduslikke ja rahumeelseid vahendeid.