Anneta!

Helista numbril:

900 7200 (annetad 10€)
900 7225 (annetad 4€)


Anneta ülekandega:

SEB
EE791010002019856000

Swedbank EE332200221041248998
Nordea Pank EE541700017003583931
Danske Bank EE123300332133470000
LHV Pank EE977700771001365439


Anneta internetipanga kaudu:

Lihtsaim viis on seda teha Ma armastan aidata keskkonnas.

Eesti Loomakaitse Selts ei poolda vibujahi seadustamist

Seoses keskkonnakomisjonile esitatud seadusmuudatusega legaliseerida Eestis vibujaht peab Eesti Loomakaitse Selts (ELS) vajalikuks kinnitada, et selts on igasuguste uute jahipidamisviiside, k.a. vibujahi seadustamise vastu. Lisaks sellele, et jahipidamise laiem populariseerimine pole loomakaitse põhimõtetega kooskõlas, vajaks seltsi hinnangul vibujahi legaliseerimine esmalt põhjalikku analüüsi.

ELS on seisukohal, et uue jahipidamisviisi sisseviimine jahiseadusesse ei saa hea õigusloome eeskirja järgi toimuda kiirustades ega eelneva analüüsita. Lisaks lükkab selts ümber ka info, justkui toetaks vibujahti ka Soome loomakaitseorganisatsioon SEY (Suomen Eläinsuojeluyhdistysten liitto ry). SEY kinnitusel pole organisatsioon kunagi ametlikult heaks kiitnud, pooldanud ega soovitanud Soomes legaliseerida vibujahti.

Lisaks põhimõttelisele vastuseisule uute jahipidamisviiside osas toob ELS välja peamised argumendid vibujahi legaliseerimise vastu:

1. Erinevad uuringud näitavad erinevat haavatud loomade osakaalu, kõikudes mõnest protsendist kuni 50%-ni. Olgu leidmise ja haavumise protsent kui suur või väike tahes, siis juba fakt, et loomad peavad kuni leidmiseni (nt 24 tundi) valudes kannatama, on vastuvõetamatu.

2. Riigil puudub mehhanism hindamaks vibujahi taotleja oskusi. Seega on oht, et kütivad asjatundmatud inimesed.

3. Vibujahti harrastatakse enamasti spordi või hobi eesmärgil. Jahtimine spordi või hobi eesmärgil ei ole eetiline ning selle kontrollimatu levik võib ohtu seada nii liikide arvukuse kui ka looduse tasakaalu säilitamise. 

4. Järelvalveorganil puudub piisav teadmine sobilikest vibuliikidest, jahihooaegadest, jahiulukitest. Praegusel hetkel ei suudaks keegi Eestis pakkuda vajalikku koolitust ega viia läbi nõutekohaseid eksameid, rääkimata piisava professionaalsusega järelevalve teostamisest.

5. Vibujahi seadustamine eeldaks väga põhjalikku ja detailset regulatsiooni seaduses.

6. Lisaks vajaks uue jahimeetodi sisseviimine ka investeeringuid. Olemasolevate vahenditega on Keskkonnaministeeriumil keeruline tagada ohutu vibujaht. Lisandub vajadus ametnike koolituse järgi ja sellest tulenevalt vajadus täiendavate riigieelarve eraldiste järgi.

7. Vibujahi legaliseerimine eeldaks ka vajadust muuta relvaseadust.

ELS edastas Keskkonnakomisjonile märgukirja, milles palus kas ainult vibujahi seadustamise idee või ka jahiseaduse menetlemine tervikuna peatada kuni asjakohaste analüüside tegemiseni ning menetleda eelnõud viisil, mis vastaks hea õigusloome eeskirjale.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine, loomasõbraliku eluviisi edendamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Seltsil on üle Eesti ligi 550 liiget. Alates 2006. aastast on ELS Euroopa Liidu juures tegutseva lobbiorganisatsiooni Eurogroup for Animals liige.