Anneta!

Helista numbril:

900 7200 (annetad 10€)
900 7225 (annetad 4€)


Anneta ülekandega:

SEB
EE791010002019856000

Swedbank EE332200221041248998
Nordea Pank EE541700017003583931
Danske Bank EE123300332133470000
LHV Pank EE977700771001365439


Anneta internetipanga kaudu:

Lihtsaim viis on seda teha Ma armastan aidata keskkonnas.

Vangistuses peetavate loomade heaolu ja seadusandlust käsitlev konverents Brüsselis

19.ja 20.juunil toimus Brüsselis Vier Pfoteni (Four Paws), Born Free Foundationi, Federation of Veterinarians of Europe (Euroopa veterinaaride föderatsiooni) ning ENDCAPi poolt korraldatud konverents “Vangistuses peetavate loomade heaolu ja seadusandlus”, kus said sõna eksperdid, akadeemikud, erinevad organisatsioonid ja ametnikud. Konverentsil osales 100 delegatsiooni 25st Euroopa riigist. Eestit esindas ainsana Eesti Loomakaitse Selts. 

Positiivset kogemust jagas Hollandi eksootiliste loomade päästekeskus AAP. Hollandis võeti vastu seadus, mille alusel tohib lemmikloomadena pidada vaid vastavas nimekirjas olevaid loomi; UK suurim reisibüroo töötas aga välja rahvusvahelise loomade heaolu juhendi turismisektorile. Need ja mitmed teised positiivsed näited annavad tunnistust sellest, et loomade heaolu läheb inimestele järjest enam korda ning vastu võetakse olulisi ja julgeid otsuseid muutuste kiirendamiseks.

Vangistuses peetavate metsloomade olukorra traagilisuse ilmestamiseks jagati ka äärmiselt kurbi juhtumeid, mis väljendasid väga ükskõikset suhtumist loomadesse. Hispaanias lahendas Foundation for the Adoption, Sponsorship and Defense of Animals (FAADA) kolme erinevast kohast pärit ahvide juhtumeid. Valede ja kitsaste elamistingimuste tõttu tekkis ühel neist klaustrofoobia, teisel selja deformatsioon ja kolmas näris oma sõrmed ära. Need on paraku vaid mõned üksikud näited… 

Loomade pidamine vangistuses on suur probleem, mille taga on loomade nii legaalne kui ka illegaalne kaubandus. Samas on halbades tingimustes loomi hoidvate tsirkuste ja loomaaedade sulgemine keeruline, sest pole piisvalt vastavaid varjupaiku või sobivaid tingimusi pakkuvaid loomaaedu, kuhu loomad ümber asustada, tihti puuduvad ka vahendid halbadest tingimustest päästetud loomade ülalpidamiseks.  Tsirkuste haridusliku väärtuse puudumises ei peaks tänapäeval küll enam keegi kahtlema, kuid reaalsuses ei paku lisaks tsirkustele ka suurem osa loomaaedu võimalust omandada vaadeldavate loomade kohta adekvaatset infot, mistõttu pole tihtilugu ka loomaaedadel muud eesmärki peale meelelahutuse. Teisalt tasub mõelda, kas ka võimalik hariduslik väärtus õigustab metsloomade vangistuses hoidmist.

Euroopa veterinaaride föderatsiooni president Christophe Buhot rõhutas, et loomaarstid peavad järjepidevalt püüdlema selle poole, et olla juhtivad loomade heaolu eestkõnelejad pidevalt arenevas ühiskonnas. Samuti peavad loomaarstid tegema tihedat koostööd eestkoste organisatsioonidega, poliitikute ja teadlastega. (http://www.agriculture.gov.sk.ca/Default.aspx?DN=fcf2ddc9-bfba-4826-842e-1393284417b8). 

Kahjuks ei ole selline mõtteviis jõudnud Eestisse. Seda ilmestab suurepäraselt mh. ka elevant Medi juhtum. Probleemi eirati pikalt, vastutust lükati ühelt asutuselt teisele kuniks Medi jaoks oli liiga hilja. Ja ka siis oli tunda soovi juhtumit kiiresti unustuste hõlma suigutada. Elevandi elu viimased minutid on tänu videosalvestisele jõudnud rahvusvahelisse meediasse. Konverentsi ajal toimusid juhtunuga seotud vestlused teiste seas ka PETA Saksamaa esindaja Peter Höffkeni ja Saksamaa Hesseni piirkonna loomakaitse voliniku ja veterinaari Madeleine Martiniga, kes toetavad nii antud juhtumi lahendamist kui ka loomatsirkuste keelu läbiviimist Eestis. 

Et vangistuses peetavate metsloomade olukorda leevendada, tuleks teha rohkem koostööd. Omavahel peaksid tihedalt suhtlema loomakaitse organisatsioonid, veterinaarid, juristid, ametnikud ja teadlased, ning seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kindlasti tuleks keelustada loomatsirkused ja keskenduda loomaaedades peetavate loomade heaolu tõstmisele, eelkõige suurendades ning rikastades loomapuure ning mitte juurde võttes uusi loomi, ega asendades lahkunud loomi uutega. Kui loomaaed väidab end olevat ellu kutsutud liikide mitmekesisuse säilitamiseks või hariduslikel eesmärkidel, siis peab loomaaed ka seda tõestama lüües kaasa rahvusvahelisel tasandil toimuvates kampaaniates ja tehes aktiivset loomakaitsealast (teavitus)tööd. Ehk oleks kõige mõistlikum lahendus muuta loomaaed hoopis varjupaigaks – kohaks, kus antakse võimalus rahulikuks eluks inimeste poolt väärkoheldud metsloomadele. 

Evelyn Valtin
ELSi üldjuht