Anneta!

Helista numbril:

900 7200 (annetad 5€)
900 7225 (annetad 2€)


Anneta ülekandega:

SEB
EE791010002019856000

Swedbank EE332200221041248998
Nordea Pank EE541700017003583931
Danske Bank EE123300332133470000
LHV Pank EE977700771001365439


Anneta internetipanga kaudu:

Lihtsaim viis on seda teha Ma armastan aidata keskkonnas.

Vali 2014. aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu!

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab juba 14. aastat järjest kõige loomasõbralikuma ja loomavaenulikuma avaliku teo valimist. Täname kõiki häid inimesi, kes meile kahe eelneva kuu jooksul on saatnud enda jaoks kõige märkimisväärsemaid 2014. aastal avalikkuse tähelepanu pälvinud loomi puudutavaid lugusid. Kuus kõige enam nimetatud loomasõbralikku ja -vaenulikku tegu on alljärgnevalt Teie ees! Palume hääletada kõige sõbralikuma ja vaenulikuma loo poolt terve detsembrikuu jooksul. Jaanuaris kuulutame hääletuse tulemuste põhjal välja kaks kõige enam hääli saanud tegu: 2014. aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo.

Kõige loomasõbralikuma teo kandidaadid:

1. Paides kahe vastsündinud kutsika päästmine prügikastist. Septembris leidsid noored Paides Aiavilja tänava korrusmajade vahel olevasse prügikonteinerisse surema visatud vastsündinud kutsikad. Osad prügikoti sisse pandud kutsikad olid surnud, ent kaks neist olid elus. Leidjad Keishy ja Oliver võtsid päästetud loomad enda hoole alla, söötsid ja masseerisid kutsikaid öö läbi hoides neid elus. Oma leiust anti koheselt teada ka politseile. Järgmisel päeval leidsid politseinikud hüljatud kutsikate ema veel ühe koerapojaga ja loomade peremehe. Emane koer viidi kutsikate juurde, kes nad koheselt omaks võttis. Koeraperekond toimetati Varjupaikade MTÜ Virumaa varjupaika kriminaalmenetluse lõpuni ja kuni uute kodude leidmiseni. Kutsikad prügikasti visanud ja loomad sinna surema jätnud inimest võib ees oodata rahaline karistus või kuni aastane vangistus. Vaata ka fotosid ja videoklippi.

2. MTÜ Jooksev Koer tegevus. Aivo Sihvart aitab MTÜ Jooksev Koer nime alt liikumisraskustega koeri ehitades neile ratastega vankrid, sealjuures küsimata raha ei töö ega valmistatud „ratastooli“ eest. Raami ja kahe rattaga konstruktsioonid hoiavad koera haigeid tagajalgu õhus – nii saab loom end esikäppadega ringi vedada. Koertele, kelle tagumised jalad vähegi töötavad, teeb mees vankri selliste mõõtudega, et varbad ulatuksid maha. Nii saab koer käppadele veidi koormust ja ei teki ohtu, et looma lihased kärbuksid. Muidu pitsakullerina töötav mees on vankrite meisterdamisega tegelenud tänaseks mitu aastat, ühes kuus jõuab ta aidata keskmiselt 2-3 koera. Mehe sõnul on tema jaoks piisav tasu, kui koer saab rattad alla ja liikuma. Loe lisa siit ja tutvu Facebook`i lehega.

3. Õismäel kinnimüüritud piiritajate päästmine. Juulis märkasid murelikud Õismäe tee 9 korrusmaja elanikud räästaaluse kinnimüürimist, kus veel hiljuti olid olnud piiritajate pesad. Linnupojad jäid lõksu ja nende vanemad ei pääsenud neile enam mitmetest meeleheitlikest katsetustest hoolimata ligi. Üks majaelanikest ei olnud piiritajapoegade hukkamisega nõus ning andis juhtunust meediale teada. Peagi elasid piiritajaperede saatusele kaasa sajad ja tuhanded inimesed ning lindude päästmiseks tehti petitsioon. Avalikkuse survel tehti räästaalustes tuulutusavad lahti ning 18 lõksujäänud piiritajat päästeti, kolm lindu olid vangistuses surnud. Vaata ka fotosid ja videoklippi.

Kõige loomasõbralikuma teo kandidaadid

  • Paides kahe vastsündinud koerakutsika päästmine prügikastist (19%, 387 Häält)
  • MTÜ Jooksev Koer tegevus (62%, 1,271 Häält)
  • Õismäel kinnimüüritud piiritajate päästmine (19%, 380 Häält)

Hääletajaid kokku: 2,039

Loading ... Loading ...

Kõige loomavaenulikuma teo kandidaadid:

1. Haapsalu linnavalitsuse tegevusetus Haapsalu loomade varjupaiga osas. Haapsalu linnavalitsus toetab Haapsalu Loomade varjupaiga tegevust, ehkki mitmed varjupaiga külastajatest (sh murelikud kodanikud, veterinaarid ja loomakaitsjad) on teinud linnavalitsusele korduvalt märkusi varjupaiga halbade tingimuste ja tauniva käitumise kohta. Peamisteks kaebusteks on varjupaigas elavate loomade ebasoodsad pidamistingimused: kassid ja koerad on koos, samuti steriliseerimata emased ja kastreerimata isased loomad, spetsiaalse loomatoidu asemel toituvad loomad rosoljest jms ebasobivast, karantiiniruumi puudumine soodustab loomade sagedast haigestumist, ka loomapoegadele ei ole kosumiseks ja viirushaiguste vältimiseks eraldi ruume, varjupaiga kodulehel ja Facebook`i lehel on kuulutused uuendamata ning pole kindel, kas leitud loomadele kodu otsitakse. On olnud ka juhtumeid, kus varjupaik pole kontrollinud looma kiipi ja on väljastanud ta uuele omanikule hoolimata varasema omaniku otsingutest. Ka on varjupaik väljastanud haigeid, ravimata loomi ning veterinaari külastused pidavat olema harvad. Ehkki varjupaigal on lepinguline kohustus hoida uksed huvilistele avatud tööpäeviti konkreetsetel kellaaegadel, on varjupaika võimalik külastada heal juhul vaid kokkulepitud ajal. Haapsalu linnavalitsus peaks koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi tegelema peale hulkuvate loomade püüdmise ka sellega, et neile leitaks varjupaigas uued omanikud. Haapsalu linnavalitsuse liikmete hinnangu kohaselt ei ole varjupaigas rikkumisi ja linnavalitsus on varjupaiga tööga rahul. Loe lisa siit ja siit.

2. Peremehe poolt oma koera Pätu kirvega löömine. 10. septembril lõi Harjumaal Rummu külas peremees oma väiksemakasvulisele koerale Pätule kirvega selga tekitades talle raskeid füüsilisi vigastusi. Lisaks sügavale seljahaavale murdis löök koeral ka ristluu ning veterinaari hinnangul oli loomal juba varasemast ajast selgroovigastus, mistõttu ei saanud ta enam mõnda aega saba liputada. 4-aastane koer on loomaarsti sõnul ka vähemalt kaks korda auto alla jäänud, lisaks on tal eelnevatest löökidest puudu üks kihv ning tegemist on tõsiselt väärkoheldud loomaga. Kriminaalmenetlus kestab ja koera löönud peremeest võib ees oodata rahaline karistus või kuni aastane vangistus. Pätu loomakliinikusse toimetanud päästja jättis koera endale, on tema eest rasketel aegadel head hoolt kandnud ning kuigi tunnistab, et nii looma füüsiline kui ka vaimne paranemine võtab veel omajagu tööd ja aega, on uue perenaise sõnul tegemist väga hea ja sõbraliku seltsilisega. Loe lisa.

3. Õle tänava koerte pidamine. Põhja-Tallinna linnaosas Õle tänava korterelamus pidas 75-aastane naine äärmiselt ebasanitaarsetes oludes üle kümne aasta kümmetkond koera. Koerad ei pääsenud kunagi õue ning elasid oma aknalauani ulatuvate väljaheidete sees, mille alla olid aastate jooksul mattunud ka mitmed hinge heitnud saatusekaaslased. Koerad ka poegisid ja levitasid omavahel haigusi. Kortermajas elavaid naabreid oli juba mõnda aega häirinud korterist tulev hais ning kuigi korteriühistu esimees, loomakaitsjad ja loomade järelevalvega tegelevad ametnikud kahtlustasid koertekoloonia pidamist ning püüdsid korduvalt korteriomanikuga läbirääkimisi pidada korteri külastamiseks, see ei õnnestunud. Käesoleva aasta 10. septembril õnnestus viimaks meedia, politsei, MUPO, päästeameti ja loomade varjupaiga esindajate ühisel sekkumisel teha lõpp üle kümne aasta kestnud sotsiaalsele õudusele. Loe lisa siit ja siit.

Kõige loomavaenulikuma teo kandidaadid

  • Haapsalu linnavalitsuse tegevusetus Haapsalu loomade varjupaiga osas (46%, 1,596 Häält)
  • Peremehe poolt oma koera Pätu kirvega löömine (47%, 1,656 Häält)
  • Õle tänava koerte pidamine (7%, 254 Häält)

Hääletajaid kokku: 3,506

Loading ... Loading ...

Ülemaailmne loomade päev kuulutati esimest korda välja 4. oktoobril 1931. aastal Itaalias Firenze loomakaitsekonverentsil. Antud kuupäev valiti tähistama loomakaitsepäeva, et mälestada kõigi elusolendite pühakut Assisi Franciscust, kes suri 4. oktoobril 1226. Eesti Loomakaitse Selts tähistab ülemaailmset loomade päeva juba neljateistkümnendat korda kuulutades samal päeval alati alanuks lõppeva aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo valimise.