Anneta!

Helista numbril:

900 7200 (annetad 10€)
900 7225 (annetad 4€)


Anneta ülekandega:

SEB
EE791010002019856000

Swedbank EE332200221041248998
Nordea Pank EE541700017003583931
Danske Bank EE123300332133470000
LHV Pank EE977700771001365439


Anneta internetipanga kaudu:

Lihtsaim viis on seda teha Ma armastan aidata keskkonnas.

Uuring: inimesed kasutavad loomadega seotud probleemide korral ametiasutustega suhtlemisel valdavalt mittetulundusühingute abi

Vastavalt Eesti Loomakaitse Seltsi poolt läbiviidud uuringule eelistavad paljud inimesed loomadega seotud probleemide korral ametiasutustega otsesuhtluse asemel kasutada pigem eraalgatuslike organisatsioonide kui vahendajate abi. Samas on inimeste teadlikkus sellest, milliste ametiasutuste poole erinevate probleemidega pöörduda, väga madal. Sageli arvatakse eraalgatuslikel organisatsioonidel olevat juriidilisi õigusi, mida neil tegelikult ei ole ning samal ajal alahinnatakse riiklike institutsioonide pädevust. Loomakaitsealast tegevust aga peab vajalikuks või pigem vajalikuks 99% vastanutest.

“Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti inimeste loomakaitsealasest teadlikkusest,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi tegevjuht Tania Selart. Selarti hinnangul tõi uuring välja palju olulisi nüansse. Tema sõnul oli näiteks üllatav, et vähem kui pooled ehk 42% vastanutest teadsid, et Eesti Loomakaitse Selts on mittetulundusühing ja 38% arvas, et Seltsil on seadusliku kontrolli ja järelevalve teostamise õigus. “Me oleme tihti kokku puutunud arvamusega, et ELS on järelvalveorgan ja ametkond, seda isegi teiste ametkondade poolt, kuid nõnda suur protsent tuli meilegi üllatusena. ELSi võrreldakse tegevuse pädevuses riigiasutustega, kuid see on siiski eksitav ning võib tekitada põhjendamatult kõrgeid ootusi. Teisalt näitab see inimeste usaldusväärsust mittetulundusühingu võimekusse,” ütles Selart.

Uuringu kohaselt ülehinnatakse eraalgatuslike ühingute õigusi loomakaitse valdkonnas. Seda näitasid ka küsimused, millise organisatsiooni poole tuleks erinevate loomadega seotud probleemide korral pöörduda. Suur osa inimesi kontakteeruks esmalt ELSiga, kuigi ELSil ei ole menetlusõigust. Lemmikloomadega seotud probleemide korral osatakse üsna hästi pöörduda varjupaiga poole. Pädevate valitsusasutuste poole näiteks lehmade kehvade pidamistingimuste, looma surnukeha leidmise ja linnas jalutavate metskitsede korral pöörduks aga alla poole küsitletutest. Paljud inimesed kasutavad probleemidele lahenduse leidmisel eraalgatuslike organisatsioonide kui vahendajate abi ametiasutustega suhtlemisel, oma õiguste väljaselgitamisel ning olukorra lahendamise võimaluste leidmisel.

Vastavalt uuringule pidas loomakaitsealast tegevust vajalikuks 95% vastanutest ning pigem vajalikuks 4% vastanutest. Selarti kinnitusel näitab selline tulemus, et inimesed on loomakaitse alasest tegevusest huvitatud, peavad loomade kohtlemisega seotud probleemistikku oluliseks ning hindavad organisatsiooni, kes igapäevaselt tegeleks loomakaitsevaldkonnas esilekerkivate juhtumite ja probleemide lahendamisega.

Koertele mikrokiibi paigaldamise kohustuslikuks muutmist pooldas 95% vastanutest. Kasside kiibistamist kohustuslikus korras pooldas 92% vastanutest. Ühtse lemmikloomaregistri vajalikkusega nõustus või pigem nõustus 95% vastanutest. Mahepõllunduse osatähtsuse kasvu loomakasvatuses pidas oluliseks või pigem oluliseks 87% vastanutest. Tsirkuses loomade mittekasutamist ja loomkatsete keelustamist pooldas võrdselt 83% vastanutest. Karusloomafarmide keelustamist pooldas või pigem pooldas 84% vastanutest.

Uuringu “Loomakaitse olukord Eestis” eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti inimeste loomakaitsealasest teadlikkusest aastal 2013. Selleks viis Eesti Loomakaitse Selts ajavahemikul 02.07-09.08.2013 läbi küsitluse, et välja selgitada, mil määral ollakse kursis erinevate loomakaitset puudutavate teemadega ning Eestis loomakaitsega seotud eraalgatuslike organisatsioonide ja riigiasutuste tegevusega. Täidetud ankeete laekus 618. Valikvastustega küsimustikku levitati veebipõhiselt.

Uuringu raportiga saab tutvuda SIIN