Pressiteade: Hädajuhtumite teadete arv Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefonile kasvas I poolaastal üle 400 teate võrra

2013.aasta esimesel poolel nõustas ja lahendas Eesti Loomakaitse Selts (ELS) 2290 infonumbrile ja – meilile saabunud juhtumit, mis teeb keskmiselt 13 juhtumit päevas. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil poolaasta...

2013.aasta esimesel poolel nõustas ja lahendas Eesti Loomakaitse Selts (ELS) 2290 infonumbrile ja – meilile saabunud juhtumit, mis teeb keskmiselt 13 juhtumit päevas. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil poolaasta teadete arv oli 1881, kasvas teadete arv käesoleval aastal 409 teate võrra ehk 22 protsenti.

“Usume, et teadete arvu tõus näitab eelkõige loomakaitsealase teadlikkuse kasvu. Ilmselt on ka ELS kui organisatsioon inimestele rohkem kõrvu jäänud,” ütles seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Lisaks on teadete arv suurenenud tänu sotsiaalmeediale: näiteks postitatakse hädajuhtumi kirjeldus ELSi Facebooki seinale või saadetakse privaatsõnum,” selgitas Selart.

Aasta esimese kuue kuu jooksul tegi ELS 61 pöördumist erinevatele ametkondadele (politseile, Veterinaar- ja Toiduametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele). “Pöördumised tehakse ainult juhul, kui me ei saa ise hädajuhtumit kontrollida, kui meil pole õnnestunud saavutada omanikega kokkulepet puuduste kõrvaldamiseks või kui hädajuhtumil on väär- või kuriteotunnused, mis eeldavad menetluse algatamist. ELSil endal puudub seadusest tulenev menetlusõigus,” selgitas Selart. “Selleks, et kiirendada loomade väärkohtlemisjuhtumite lahendamist, parandada loomade pidamistingimusi ja vähendada ametnike koormust, kaasame üle Eesti kümneid vabatahtlikke ja liikmeid.”

Laekunud abipalvete nõustamise ja lahendamise tulemusena sai ELSi poolt aasta esimesel poolel otsest rahalist abi enam kui 600 looma 22 000 euro ulatuses. Seltsi võimekus abistada väärkoheldud või muul moel abivajavaid loomi sõltub otseselt annetustest. Tänu heade inimeste annetustele kaetakse abivajajatega seotud veterinaarsed protseduurid (steriliseerimine, kastreerimine, kiibistamine, vaktsineerimine), ravi ja raskemad operatsioonid, ülevaatused, toidu- ja hügieenitarvete abi ning transport.

Enamasti pöördutakse ELSi poole kas üldiste loomakaitsealaste küsimustega või väärkoheldud loomadega seoses. 2013. aasta esimese kuue kuu jooksul sai selts teateid abivajavatest koertest, kassidest, rebastest, küülikutest, lehmadest, hobustest, lammastest, veistest, rottidest, karust, rästikutest, konikutest, kitsedest, kilpkonnadest, hüljestest, deegust, elevandist, pesukarust, kährikust, hamstrist, tuhkrust, kaladest, liblikatest ja erinevatest lindudest (kajakad, varesed, pääsukesed, papagoid, merikotkas, öökull, toonekurg, jt).

Headel inimestel ja ettevõtetel on võimalik toetada seltsi tegevust tehes annetuse Eesti Loomakaitse Seltsi kontole SEB Pangas numbriga EE791010002019856000 või Swedbankis numbriga EE332200221041248998 või helistades telefonidele 900 7225 (2 eurot) ja 900 7200 (5 eurot).

 

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine, loomasõbraliku eluviisi edendamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Seltsil on üle Eesti ligi 550 liiget. ELS on rahvusvaheliste loomakaitse organisatsioonide Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals (RSPCA), World Society for the Protection of Animals (WSPA), Euroopa Liidu juures tegutseva lobiorganisatsiooni Eurogroup for Animals ja European network to END the keeping of wild animals in CAPtivity (ENDCAP) võrgustiku liige.

Leave a Reply