Anneta!

Helista numbril:

900 7200 (annetad 5€)
900 7225 (annetad 2€)


Anneta ülekandega:

SEB
EE791010002019856000

Swedbank EE332200221041248998
Nordea Pank EE541700017003583931
Danske Bank EE123300332133470000
LHV Pank EE977700771001365439


Anneta internetipanga kaudu:

Lihtsaim viis on seda teha Ma armastan aidata keskkonnas.

Loomasoovijale

Kui kaalud koju uue looma võtmist, tutvu enne põhjalikult allpool asuvate tekstidega ning mõtle kõik seal käsitletud teemad põhjalikult läbi. Kuna loomad on meist täielikult sõltuvad ning jäävad meie vastutusele paljudeks aastateks, on oluline, et otsus oleks põhjalikult läbi mõeldud ning seda ei võetaks vastu kergekäeliselt ega esmase emotsiooni ajel.

Eesti Loomakaitse Seltsi kaudu kodu otsivate loomadega saad tutvuda siin.

Kui soovid mõnele meie loomale kodu pakkuda, täida palun:

Eesti Loomakaitse Seltsi loomasoovija küsimustik – Eesti keeles

Eesti Loomakaitse Seltsi loomasoovija küsimustik – Vene keeles

Kui soovid seaduslikult vormistada looma uuele omanikule loovutamise või võõralt looma võtmise (ka ostmise või müümise), võib selleks kasutada meie lepingunäidist. Eesti Loomakaitse Selts soovitab enne looma müümist ja loovutamist kontrollida alati vastaspoole tausta ning sõlmida lepingu.


Mida arvestada enne looma võtmist?

Kas sinu pere ja kodu on looma võtmiseks valmis?

Mõtle põhjalikult läbi, kas sina ja sinu pereliikmed soovivad kõik ühiselt omale lemmiklooma, on valmis tema eest hoolitsema terve looma eluea, jagama omavahel lemmiku hoolitsemisega kaasnevaid kohustusi ning kas loomal endal oleks hea teie peres elada.


Tee kindlaks võimalikud allergiajuhtumid perekonnas ja tee otsus ühe või teise loomaliigi või -tõu kasuks sellest lähtuvalt. Kahjuks on väga palju loomi, kes on sunnitud endale uue kodu leidma mõne pereliikme ootamatult vallapääsenud allergiahoogude tõttu.


Mõtle hoolega läbi, kas lemmik mahub sinu tulevikuplaanidesse, et pikk reis, kolimine või muu elumuutus lemmikule saatuslikuks ei saaks. Ka kallimaga kokku kolimine või lapse saamine on lemmiku heale käpakäigule riskantne kui uutel pereliikmetel tekib looma vastu allergia või ei sobi nad omavahel mõnel muul põhjusel kokku.


Hinda kriitiliselt oma kodu: kas lemmikloomal oleks seal mugav ja turvaline elada, kas suudaksid seal tagada loomale täisväärtuslikuks eluks vajalikud liigiomased elutingimused ning kas omaniku- ja ühistupoolne luba sinu elamispinnal looma pidamiseks on olemas. Kui elad üüripinnal, küsi kindlasti pinna omanikult luba.


Kui su peres on lapsed, mõtle läbi, kas sul on aega ja püsivust oma lastele õpetada, kuidas loomaga tuleb käituda arvestades tema liigiomaseid käitumisharjumusi ning kuidas tema eest hoolitseda. Lapsele tuleb selgitada, et loom ei ole mänguasi ja tunneb samamoodi valu nagu inimene. Lapsevanematel tuleb hoolikalt jälgida, et lapsed ei teeks loomale haiget (kõrvast ja sabast sikutamine, selga istumine jne võivad olla lemmikloomale valusad ja ohtlikud). Samuti ei soovitata lastel puudutada esemeid, mida loom peab enda omaks (söögi- ja joogikausid, mänguasjad, ase jne).

Koera juuresolekul ei ole soovitatav joosta, kisada, karjuda ja kätega vehkida. Lastega peredes, kus lemmikuks on koer, on koerte rünnakud kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid. Põhjuseid on mitmeid, kuid kõige sagedamini tuuakse välja asjaolu, et lapsevanemad ei ole kehtestanud rangeid lemmikutega käitumise reegleid.


Arvesta ka sellega, kas sinu peres elavad teised lemmikloomad sobiksid uue lemmikuga kokku elama. Lisaks kontrolli üle, kas sinu teistel loomadel on tehtud ja veel kehtivad vaktsiinid. Kõik loomad ei pruugi olla esimesest hetkest omavahel sõbrad ja võib tekkida vajadus neid mõnda aega üksteisest lahus hoida. Mõned harjuvad uustulnukaga nädala või paariga, teistel läheb selleks kuu või kauemgi. Loomade omavaheline harjutamine nõuab püsivust, kuid on üldiselt tulemuslik. Nõu tasub küsida loomakliinikutest või loomade käitumisspetsialistidelt, kes oskavad soovitada erinevaid võtteid ja vahendeid, et loomad omavahel läbi saama hakkaks.


Vaata kriitiliselt üle oma rahalised võimalused ja hinda, kas looma eest hoolitsemiseks on ikka piisavalt vahendeid. Olenevalt lemmikloomast võib juba tema varustus ja toit olla väga kulukad, kuid kui loom peaks haigestuma või viga saama, tuleb arvestada kohati ka tuhandetesse eurodesse küündivate raviarvetega. Kindlasti peaks kassi ja koera puhul kaaluma ka looma kindlustamist, et ettenägematute ravikulude katmine oleks lihtsam ning loom ei peaks rahapuuduse tõttu kannatama. Loomale ravi mitte võimaldamine on seadusega keelatud ning karistatav.


Arvesta sellega, et oma looma eest tuleb hoolitseda kogu tema elu jooksul. Näiteks kassi keskmine eluiga on 17 ning koeral 12 aastat. Koera eluiga sõltub ka tema tõust ja suurusest. Kilpkonnade eluiga võib liigist olenevalt ulatuda ka 50, 80 või koguni 150 aastani. Kas sa oled valmis nii pikaks ajaks võtma vastutuse ühe elu eest ja oled kindel, et kui sina seda vastutust ei kanna, siis on keegi teine sinu peres valmis seda tegema? Hoolitse selle eest, et sinu äraolekul on keegi, kes sinu looma järele vaatab ja tema eest hoolitseb. Abiliste puudumisel kasuta tasulise loomahotelli või -hoidja teenust.

Milline lemmikloom sobib sinu perre ja koju?

Hangi erinevate lemmikloomaliikide ja -tõugude kohta võimalikult palju infot ning veendu, et loom sobiks sinu koju ja perre mitte ainult armsa olemise ning diivaniga hästi kokku sobiva kasuka, vaid ka oma iseloomu ja vajaduste poolest. Näiteks enamasti just lastele lemmikuteks võetud hamstrid vajavad päevasel ajal pikka und ning armastavad süllevõtmise ja lastega mängimise asemel hoopiski segamatult oma puuris toimetada. Ka koeratõud on väga erinevad: kui mõned sobivad elama ka väikesesse korterisse, vajavad teised igapäevaseks täisväärtuslikuks eluks suurt aeda; ühed sobivad lastega kokku hästi, teised eelistavad täiskasvanuid. Infot erinevate loomaliikide iseloomude ja pidamistingimuste kohta leiad internetist, aga ka lemmikloomahuvilistele mõeldud raamatutest, mis on kättesaadavad raamatukogudest ja -poodidest.


Mõtle läbi, kas sinu perre sobiks loomapoeg või pigem täiskasvanud lemmikloom. Väikesed loomapojad on enamasti armsad ja on rõõm näha neid üles kasvamas, ent täiskasvanud lemmiku võtmisel on omad teised eelised. Vanema looma iseloom on väljakujunenud, loomapoja tulevast iseloomu on aga raskem ette ennustada ning võib olla pettumuseks kui loodetav süleloom ei olegi lõpuks nõus ise sülle tulema. Kui peres on väikeseid lapsi, tasub tihti otsustada vanema ja tasakaalukama, kuigi samas ka mänguhimulise ja sotsiaalse looma kasuks. Lapse ja loomapoja omavahelised mängud võivad lõppeda ühe või teise osapoole haiget saamisega.


Eksootilised lemmikloomad, nagu tšintšiljad, kilpkonnad, maod, papagoid, minisead, siilid jt vajavad spetsiifilisi pidamistingimusi ning neile sobivate tingimuste pakkumine võib osutuda väga keeruliseks. Kuna ebasobivate elamistingimuste tõttu jääb kannatajaks loom, ei poolda Eesti Loomakaitse Selts eksootiliste loomade kodus pidamist.

Mida koju toodud lemmikloom enamasti vajab?

Enne looma koju toomist varu talle pesa või muu sobiv elupaik (puur, akvaarium, kuut, aedik), teised vajalikud lemmikloomatarbed (sööginõud, kassile liiv ja liivakast, küülikule saepurugraanulid, hein, mineraalkivi jne) ning toit, millega tema seedimine on oma eelmises kodus või varjupaigas juba harjunud.

Järsk toiduvahetus võib looma mikrofloora sassi lüüa ning tulemuseks on kõhulahtisus. Seetõttu on hea anda loomale aega uue koduga harjuda ja alles siis hakata tema seedimist muu toiduga tasapisi harjutama. Sealjuures peaksid uue toidu kogused olema väikesed, mida tasapisi suurendatakse. Mingil juhul ei tohi looma toita talle mitte ettenähtud söögiga (nt joota koerale piima ja sööta teda viinerite jms-ga), mis on nende tervisele tegelikult ohtlikud.


Loom vajab tasakaalustatud tervislikku toitu ja alati kättesaadavat puhast joogivett. Lisaks vajab loom, et hoolitseksid tema välimuse eest: kui sinu lemmik on pikakarvaline, siis kammi teda piisavalt tihti, et vältida karvapulstide tekkimist; olenevalt liigist või tõust võib osutuda vajalikuks ka looma regulaarne pesemine. Kui sinu lemmik elab puuris, akvaariumis, kuudis või aedikus, hoolitse ka selle puhtuse eest.


Loomale kulub palju aega, olenevalt liigist isegi mitmeid tunde päevas. Aega kulub looma eest hoolitsemisele (näiteks tema järel koristamine või puuri korrastamine) ja temaga suhtlemisele. Kui võtad koera, lisandub ajakulu jalutamas käimiseks ja koera õpetamiseks. Koolitamata koer võib olla ohtlik teistele, sulle ja ka iseendale. Parem on kulutada alguses rohkem aega looma koolitamiseks kui hiljem pahade harjumustega võidelda. Ole looma õpetamisel kannatlik, osuta talle palju tähelepanu ning näita üles hoolivust. Võimalusel pöördu juba kohe alguses professionaalide poole ja mine koeraga koertekooli. See on koerale ka hea võimalus teiste koertega tutvuda ning üldiselt sotsialiseeruda.


Arvesta, et loomaga kaasnevad rahalised kulutused. Keskmiselt peab ühe lemmikloomaga käima veterinaarsel ülevaatusel korra aastas, vajadusel ka sagedamini. Lisaks kulub raha loomale sobilike pidamistingimuste loomiseks ja kvaliteetse toidu ostmiseks. Hoolitse selle eest, et sinu loom saaks vajalikku veterinaarabi ja oleks õigeaegselt vaktsineeritud. Koerte ja kasside marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik. Tungivalt soovitatav on neile teha ka kompleksvaktsiin viirushaiguste ennetamiseks. Vaktsineerimine on oluline ennetav tegevus ning palju odavam kui hiljem raske haiguse ravimine. Kaalu võimalust kindlustada oma loom õnnetusjuhtumite vastu, sest ootamatud ravikulud võivad korraga olla väga suured. Ära jäta oma looma kunagi vajaliku veterinaarabita! Loomale ravi mitte võimaldamine on seadusega keelatud ning karistatav.


Kõik loomad vajavad uude kodusse üleminekul perega kohanemiseks aega ning võivad vajada õpetust näiteks puhtusepidamisel. Ole oma ootustes looma suhtes mõistlik, sest keegi pole täiuslik. Nagu inimestel, on ka igal loomal erinev iseloom. Käitumisprobleemide esinemisel konsulteeri spetsialistiga ning püüa probleem lahendada. Järjepidevus ja kannatlikkus kannavad alati vilja.


Eestis ei ole koerte ketis pidamine keelatud, kuid vastutustundlikud loomapidajad seda ei poolda. Võimalusel ehita koerale sobiliku suurusega aedik. Kui ikkagi hoiad koera õues ketis, siis veenud, et tal oleks seadusele vastavalt piisavalt liikumisruumi ning käi temaga vähemalt kord päevas minimaalselt tunnisel jalutuskäigul. See aitab rahuldada koera loomupärast uudishimu ja pakub vaheldust. Eriti oluline on looma vaba liikumine ja temaga tegelemine noores eas, mil omandatakse suhtlemisoskused ja pannakse alus tulevasele iseloomule. Ketis peab loomal olema vähemalt 40m2 jooksupinda, maapinnast kõrgemal asetsev soojustatud kuut ning kuudis allapanu. Allapanuks on kõige sobilikum põhk, mis hoiavab sooja ega lase liigsel niiskusel koerale ebamugavust tekitada ega kuuti rikkuda. Kuudi ukse ees peaks olema kate, mis hoiab kuudist eemal liigse tuule, vihma ja lume.


Arvesta, et lemmikloom vajab oma pikaks ja õnnelikuks eluks turvalist kodu: hoolitseda tuleb järjepidevalt selle eest, et näiteks kass ei pääseks lahtisest aknast või rõdult alla hüppama, koer ei pääseks omapea ringi jooksma ning väikeloomad elaksid turvaliselt kinnituvates puurides.


Mitmetes omavalitsustes on nõue registreerida koer, ja tavaliselt ka kass, kohalikus registris. Kasside ja koerte kõrval soovitame kiibistada ka küülikuid, tuhkruid, merisigu jt liikuvamaid lemmikuid ning kanda kiibi, sh omaniku ja looma, andmed vähemalt ühte (soovitavalt mõlemasse) üleriigilisse elektroonilisse registrisse (loomaarsti kaudu www.lemmikloomaregister.ee ja ise riigiportaal www.eesti.ee kaudu). Vaatamata mikrokiibi olemasolule peaks lemmikloom kandma alati kaelarihma, millele on kirjutatud omaniku telefoninumber, aadress ja looma nimi. Kiibistamine ja omaniku andmete olemasolu kaelarihmal võimaldab koera või kassi leidjal kiiresti sinuga ühendust võtta.


Kuna Eestis on väga palju kodutuid lemmikloomi ja pakkumine ületab ilmselgelt nõudmise, oleks hea arvestada ka sellega, et looma täiskasvanuks saades oleks ta mõistlik steriliseerida või kastreerida ja tal järglasi mitte saada lasta. Valdav enamus veterinaare soovitavad antud protseduure ka looma tervise huvides. Jutud selles, et iga loom peaks saama vähemalt ühe pesakonna järglasi ei vasta tõele ja kaasaaegne meditsiin on tuvastanud, et see ei ole looma heaolu seisukohast oluline. Pigem vähendab järglaste mitte saamine loomadel hoopis oluliselt erinevate haiguste riske.

Kust ja kuidas looma võtta?

Enne loomavõttu külasta ka kodutute loomade varjupaiku või tutvu kasse, koeri ja teisi lemmikuid abistavate organisatsioonidega. Varjupaikades ja turvakodudes ootavad paljud loomad vastutustundlikku ja armastavat peret ning on enamasti tippvormis ja koju toomiseks valmis: loom on steriliseeritud või kastreeritud (eeldades, et tema vanus seda lubab), parasiidivaba, terve ja hästi toidetud. Varjupaiga või turvakodu inimesed oskavad sulle enamasti rääkida ka looma iseloomust, harjumustest ja vajadustest ning anda vajalikke soovitusi looma eesti hoolitsemiseks.


Loomi müüakse tihti laatadel, turgudel, loomapoodides ja läbi interneti- ning ajalehekuulutuste. Tõuloomade ostmisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest tihtipeale üritatakse inimestele müüa tõuloomade nime all looma, kellel tegelikult tõupabereid ei ole. Meeles tuleb pidada, et loom on elusolend, keda ei tohiks müüa ja kohelda nagu elutut asja.


Enne soovitud liiki või tõugu looma ostmist uuri põhjalikult järgi müüja taust ning selgita välja, millised dokumendid tõendavad looma tõupuhtust. Ära kindlasti osta tõukassi- ja tõukoerapoegi ilma tõupaberiteta ega ühtegi looma ilma vaktsineerimistunnistuseta, sest mitmed müüjad tegelevad loomade paljundamisega loomade heaolu tagamata. Soovitatav on alati sõlmida ostu-müügi leping. Lepingu näidise saad alla laadida klõpsates siia.


Loomapoest looma ostmisel palu müüjal väljastada kõik loomaga seonduvad dokumendid (pass, vaktsineerimistunnistus, tervisesertifikaat jne) ja pane tähele, kas looma puur on poes puhas koos kõikide loomale vajalike tarvete, toidu ja veega ning loom ise aktiivne ja terve.


Välisriigis reisides ära osta kunagi kaasa eksootilisi loomi, sest transport on loomadele stressirohke ning tihti ei ole täpselt teada kust loom on saadud või milline on olnud tema minevik (palju müüakse vabast loodusest seadusevastaselt püütud loomi). Vabast loodusest loomade püüdmine on illegaalne. Samuti loomade salaja pagasis või enda juurde peidetuna üle riigipiiri toimetamine. Karistused on eriti karmid kaitse all olevate liikide puhul. Lisaks sellele, et tegevus on illegaalne, põhjustab see loomale suuri kannatusi ja võib lõppeda tema surmaga.