Kilpkonnade sigimisalad võivad muutuda n-ö "ahjudeks", mille tulemusena ei haudu kilponnad oma poegi välja.

Põhipunktid:

- Kliimamuutustest tingitud kõrvetav liiv avaldab merikilpkonnadele suurimat pikaajalist ohtu.

- Meretaseme tõus avaldab lühiajaliselt ohtu (umbes aastani 2030).

- Nimetatud ohtude intensiivsuse hindamine võib kaasa aidata looduskaitse püüdlustele.

Kui merikilpkonnad saabuvad rannikuliiva munema, paljastavad nad ennast kolmele kliimasoojenemisest tekkinud ohule: tsüklonitele, tõusvale mereveele ja soojenevale temperaatuurile.

Uus uuring leiab, et lõõskavkuumad liivad ohustavad enim Põhja-Austraalias Suurel Korallrahul asuva maailma suurima merikilpkonnade populatsiooni pikaajalist paljunemise edukust.

Teadlased ennustavad, et aastani 2030 kahjustab kilpkonnade sigimisalasid enim merevee tõus. Sellest hoolimata on aastaks 2070 liiv paljudes randades nii tuline, et munad ei jää ellu.

„Erinevad uuringud vaatlevad, kuidas üksainus kliimaprotsess mõjutab paljusid pesitsemisalasid, “ ütles uuringu juhtautor Marianna Fuentes Discovery uudistele, „kuid kliimaprotsessid hakkavad toimuma üheaegselt.“

Leebete, karismaatiliste ja mererohu mäletsemisega ookeanide ökosüsteeme tasakaalustavate merikilpkonnade alane uus teadustöö hindas kombineeritud efekte.

Fuentes ja tema kolleegid kogusid kokku andmed, mis olid seotud kolme eelmainitud ohu eraldi uurimisega ja küsitlesid ekspertide arvamust ohtude vahel võrreldavatest prioriteetidest. Tulemused publitseeriti teadusajakirjas Global Change Biology.

„Merikilpkonnad on elanud planeedil kaua ja nad on kohanenud eelnevate kliimamuutustega,“ ütles Fuentes. „Arvame, et neil on bioloogiline võimekus kohanemiseks. Kuid nüüd on nad palju vähem paindlikud, sest nende populatsioon ja võimalikud pesitsuskohad on kahanenud. Nende jaoks on palju raskem kohaneda kui seda oli minevikus.“

Loe juurde siit.

Allikas: http://news.discovery.com/animals/sea-turtles-global-warming.html

Tõlge: Eesti Loomakaitse Selts