Ära osta loomade peal testitud kodukeemia- ja kosmeetikatooteid

05.06.2012

Hinnanguliselt sureb iga minut  katselaborites 16 000 hiirt, rotti, küülikut, kassi, koera ja primaati, kellest suurt osa kasutatakse kosmeetilistes katsetes.

Alates 2009. aastast on Euroopa Liidus toodetava kosmeetika osas loomkatsete tegemine keelatud ning plaani kohaselt 2013. aastal jõustuv uus seadus keelustab Euroopa Liidus ka igasuguse loomade peal (mujal) katsetatud kosmeetika müümise. Paraku on olemas võimalus, et viimati nimetatud seaduse jõustumine lükatakse kuni 10 aastat edasi, mis tähendaks loomakaitse seisukohast suurt tagasilööki.

Kosmeetikat ja kodukeemiat tootvad firmad väidavad, et nad teevad teste loomadel selleks, et tagada toodete ohutus inimestele. Tegelikkuses on üheks olulisemaks ajendiks vajadus koguda tõendusmaterjali võimalike kohtuasjade  korral tootja vastutuse vähendamiseks.

Seetõttu kasutatakse miljoneid küülikuid ja teisi loomi piinarikastes tundlikkuse testides. Näiteks silma ärrituvuse testimisel pannakse testitava toote lahust teadvusel olevatele loomadele otse silma. Selliste testide tagajärjel saavad silmad tugevalt kahjustatud ning paljud loomad jäävad pimedaks. Naha ärrituvuse testimisel pannakse katsetatavat ainet looma raseeritud ja marrastatud nahale. Naha marrastamiseks surutakse kleeplint looma kehale ning tõmmatakse kiiresti ära. Seda tegevust korratakse seni, kuni nahk on läbi mitme kihi kahjustatud.

On tüüpiline, et katseperioodi vältel (mis tavaliselt kestab vähemalt 7 päeva) kogeb loom teravat ängi – valu, krampe, kõhulahtisust, mädavoolu ja veritsemisi silmadest ja suust. Need loomad, kes katseperioodi lõpuks surnud ei ole, tapetakse ning lahatakse eesmärgiga uurida testitud ainete mõju siseorganitele.

Eestis on kodukeemia ja kosmeetikatoodete loomadel testimine keelatud. Siiski ostavad inimesed igapäevaselt tooteid, mille tootmiseks on välismaised tootjad piinarikkaid loomkatseid teinud. Enamus masstootmises olevaid ning selvekauplustes müüdavaid tooteid on loomadel testitud.

Loomkatseid teevad näiteks Procter&Gamble (nt kaubamärgid Max Factor, Oral-B, Pantene, Gillette, Tide), Colgate-Palmolive Co (nt Palmolive, Speed Stick, Mennen Co jt), Johnson & Johnson (nt Clean & Clear, Neutrogena), Lever Bros. (nt Unilever, Dove), L`Oreal Paris (nt Garnier, Maybelline), Reckitt Benckiser (nt Veet, Old English), S.C. Johnson (nt OFF!, Glade, Shout).

Loomasõbralikud tootjad ehk ettevõtted, kes ei tee loomkatseid, on näiteks Clarins of Paris, Giovanni Cosmetics, Lush Cosmetics, Goldwell USA, Oriflame USA, Weleda Inc jpt. Lisaks kõik Eesti tootjad. Seega kehtib ka loomasõbralike kosmeetika- ja kodukeemia toodete valimisel hüüdlause “Eelista Eestimaist”.

Nimekirjad loomasõbralikest ettevõtetest, kes loomkatseid ei tee ning ettevõtetest, kes testivaid oma tooteid või nende koostisosi loomadel leiab siit http://www.peta.org/living/beauty-and-personal-care/companies/default.aspx

Kasutatud allikad:

Loomade Nimel: http://www.loomadenimel.org/index.php/loomadest/loomkatsed